Husky kutsikas.

hooldus ja sotsialiseerimine
Postitusi: 4
Liitunud: 28 Dets 2016 20:23

Husky kutsikas.

PostitusPostitas Keiša » 28 Dets 2016 21:25

Tere
Olen siin uus ja ka selle tõu omamisel. Ühesõnaga on mul kodus 4ja kuune husky kutsikas kelle saime natuke üle 2 nädala tagasi. Kuts on väga arg siiamaani. Kardab võõraid inimesi väga. Söömisega on ka probleeme. Ei taha väga oma toitu süüa. Vahest sööb kõik ära mis ette annan aga vahepeal jätab söögikordi vahele. Loodan väga, et ta harjuks inimestega rohkem, sest väga paha on vaadata kuidas ta laua või jalgade vahele jookseb pidevalt kui keegi võõras kuskil. Või kui rihma otsas siis jookseks vist kilomeetrite kaugustele kui aind saaks.
Aga ma küsiks rohkem selle kohta, et kui palju päeva jooksul peaks ta aktiivset tegelemist saama ja kui palju ta tuduma peaks? Praegu ta väljas vabalt joosta ei saa enne kui kevadel aia teeme talle, sest ta ei reageeri nimele eriti kui väljas on. Paneks plehku vast kohe, sest kõik on nii huvitav.
Oleks hea kui keegi husky omanik oskaks öelda midagi tarka sest tean et see tõug tahab jooksmist palju ja seega küsingi et palju ma teda väsitama peaks? Ise kardan et äkki on liiga vähe seda jooksmist aga praegu ei saa väljas ka kaua olla sest maru külm on. :kurp:

Kasutaja avatar
Postitusi: 448
Liitunud: 08 Juul 2009 16:55
Asukoht: Tallinn/Kehra

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Adele » 29 Dets 2016 10:19

Tere,

Esiteks soovitaksin ühendust võtta kutsika kasvatajaga. Tema oskab teile anda nõu nii toitumise kui liikumise kohta.

Kas Te käite kutsikaga ka kusagil koolis? See ilmselt tuleks suuresti kasuks tema enesekindluse kasvatamisel. Kui ei käi, siis tasuks mõelda minemise peale kuna argus ei kao lihtsalt iseenesest ära. Sellega peab väga palju vaeva nägema.
Olen ise näinud vett ja vilet väga ara koera kasvatamisel, sotsialiseerimisel ja õpetamisel. Tänaseks on ta ikka täiesti teine koer- julge, sõbralik ja tubli. Koertekool ning igale poole kaasa vedamine olid need kaks asja, mis aitasid. Oleks ta lihtsalt koduaias üles kasvanud, oleks siiani arg ning ilmselt kalduks sellest tulenevalt ka agressiivsusele veidi.

Huskyd on aretatud väga karmides tingimustes hakkama saama. Nad elavad ja töötavadki õues väga suurte miinuskraadidega nii, et meie ilm siin on nagu suvi neile. Seega ei pea muretsema, et kutsikal külm oleks. Endale tuleb lihtsalt vastav varustus selga otsida ning liikuda aktiivselt. Ma kutsikate liikumisreziimi kohta ei oska midagi öelda. Eriti huskyde kohta. Seda infot on kõige õigem jällegi küsida kutsika kasvatajalt. Et mis vanuses kui pikkasid tiire oleks okei teha, kuid täiskasvanud huskyd on väga liikuvad ning arvan, et päevas kuni 20 km liikumist oleks ühele huskyle normaalne. Jalutuskäiguna panustaks sellistele paari tunnistele aktiivsetele ringidele. Kelguvedu, jooksmine, rattakõrval jooksmine jms. oleks ühele huskyle ilmselt väga ideaalne kuid kutsikaeas tuleb alguses vist ikkagi selliste asjadega piiri pidada.

Soovitan veel Facebookis liituda grupiga https://www.facebook.com/groups/estonia ... anhuskeis/
Veel infot saab ka tõuühingu leheküljelt: http://www.husky.ee/
Ning muidugi võite ju ka võtta ühendust Eestis tegutsevate Siberi huskyde kennelite omanikega, kui Teie koer on pärit välismaalt ja sellepärast on keeruline oma kasvataja käest nõu küsida. Usun, et saate abi.
Edu!
*kõik ei saa olla geeniused, mõni peab normaalseks inimeseks ka jääma.

Postitusi: 4
Liitunud: 28 Dets 2016 20:23

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Keiša » 30 Dets 2016 16:09

Kutsika kasvataja ütleski, et koerad olid eraldi inimestest ja sp ka vast kardab võõraid. Koertekooli oleks keeruline maalt käia. Linn on 45km kaugusel :? . Oleks muidugi hea kui saaks koertekooli minna. Aga üritan teda kodus ise õpetada kuigi seda ma ei tea kuidas seda argust välja juurida. Youtubest olen küll vaatand videosid aga ma ei saa igat võõrast inimest panna maha kükitama ja maiused kätte et harjuks temaga. Ma ei ela linnas ka et linna vahel jalutamas käiks ja seal inimesi näeks rohkem. Olen küla vahel ja sinna ma pole veel läinud sest ta kardab rekasid.

Kasutaja avatar
Postitusi: 448
Liitunud: 08 Juul 2009 16:55
Asukoht: Tallinn/Kehra

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Adele » 02 Jaan 2017 12:57

Kas see koer on Teie esimene koer? Kus kandis Te elate, kui võib küsida?

Kui veel vanematega elasin, siis olime ka Tallinnast 45 km ning pidin iga nädal leidma võimaluse, kuidas saada koertega trenni Tallinnasse.

Esimene koer, kellega pidin hakkama käima, oli üle käte lastud njuufa, kes ei olnud nõus rongiga sõitma. Tol ajal olid veel need vanad rongid, kuhu peale minek oli endalgi veidike hirmus. Nii pidingi iga nädal leidma auto, et Kehrast Tallinnasse Nõmmele koeraga trenni sõita. Eks ta muidugi keeruline oli nii rahaliselt, kui ajaliselt, aga saime hakkama.

Teine koer oligi see väga arg koer. Kuid temaga oli selles mõttes kergem, et ta tuli kutsikana meile ja sai süles alguses rongiga sõidetud ja harjutatud rongide, trammide ja muu sellise müraga ning ta harjus üllatavalt kiiresti. Iga nädal sõitsin temaga rongiga maalt linna ning linnas ainult ühistranspordis ning kogu aeg oli maius käes ja iga mõne sekundi tagant jälle sai. Tegime ka selgeks õpitud trikke ühistranspordis, et tähelepanu oleks minul ja et ta ei mõtleks kogu aeg, et oi, kui hirmus siin on.. Muidugi on keeruline, kui ühistranspordiga sõitmise võimalust ei ole. Aga ehk ikkagi käib teilt ka mingi asi linna?

Samas on jällegi võimalik endale treener koju kutsuda. Otsige netist erinevate koertekoolide treenerid välja ning kirjutage neile. Ehk jõuate kokkuleppele :).
Tasub proovida.
*kõik ei saa olla geeniused, mõni peab normaalseks inimeseks ka jääma.

Postitusi: 4
Liitunud: 28 Dets 2016 20:23

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Keiša » 07 Jaan 2017 15:25

Olen Tartust 45km kaugusel. Ja ennegi koeri olnud aga ükski pole olnud nii arg alguses. Aga see tõug on küll esimest korda jah. Eelmised olid krabtsid. Vb sai natuke hilja võetud. Ta oli 3.5 kuune kui uude perre tuli aga ma ei usu et päris selles ka asi on. Vajab vast tõesti rohkem harjumist kui teised koerad. Linna sõitmisega oleks ka probleeme. Ainult nädalavahetusel saaks sest siis mees on kodus töölt ja saaks autoga minna.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4295
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas karvik » 07 Jaan 2017 19:55

Asi on ainult ja ainult närvisüsteemis. Hea närvisüsteemiga koer võib ka otse metsast koertenäitusele minna ja ei karda kedagi. Kehvakesi peab ja kogu ilmaeluga harjutama ja ei anna seegi tavaliselt tulemuseks normaalset koera.
29.06.2001-24.11.2008
07.02.2003-07.07.2013

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Kirke » 09 Jaan 2017 01:07

Kuna üks umbes sama vana kutsikat sattus hiljuti Tartu varjupaika (omanik tuli õnneks järele), siis lihtsalt, et endale pisut olukorda kaardistada, küsin:
ega see kutsikas juhuslikult Tartu Hiinalinnast pärit pole?
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

Postitusi: 4
Liitunud: 28 Dets 2016 20:23

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Keiša » 09 Jaan 2017 17:47

Ei kutsikas on otse kasvatajalt toodud. Käisime ise järel :) . Lätist toodud kutsa. Paaljudele ei meeldi koera päritolu ja arvatakse kohe et mingi krants ilma paberitetta. Sest lätist saab osavamalt ja Eesti kasvatajad on vihased selle hinna pärast ja umbes solgitakse turgu. Aga mul pole vahet kust koer on. Koer on koer ja vast tõesti siis rikutud närvisüsteemiga. Ma ei oska midagi sellega peale ka hakata. Ta nagu unustaks vahepeal ära et kartma peaks mõnda inimest ja siis vahepeal tuleb jälle meelde et ups ma pidin vist kartma sind. Ei taha teda väga traumeerida ka et rahva sekka viiks teda. Pärast saab südametabanduse.
Hädas olen selle kutsaga :kurp:

Kasutaja avatar
Postitusi: 448
Liitunud: 08 Juul 2009 16:55
Asukoht: Tallinn/Kehra

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Adele » 09 Jaan 2017 17:50

Karvik, ilmselt on sul õigus, et asi on närvisüsteemis (vanematelt ilmselt päritav?). Samas ei saa öelda, et probleemiga tegeledes asi normaalsemaks ei muutuks. Kas just täitsa normaalseks, aga normaalsemaks vast ikka ja asi seegi.. Eks koerad on erinevad muidugi ja mis mõjub ühele, ei pruugi mõjuda teisele. Oma vanemate ara koeraga tegelemisest ikkagi sain kogemuse, et tasub pigem väga palju tegeleda, kui mitte tegeleda. Teagi, mis oleks sellest koerast saanud, kui poleks teda nõnda igale poole kaasa vedanud. Aga mul on muidugi ainult see ühe koera kogemus, mille põhjal siin sõna olen võtnud.
*kõik ei saa olla geeniused, mõni peab normaalseks inimeseks ka jääma.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2173
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas muumiliina » 10 Jaan 2017 00:47

Eks ta nii kipub olema jah, et mõne kutsikaga pole mingeid probleeme ja mõnega tuleb kõvasti vaeva näha. Mul on praegu 3-aastane saksa dogi ja nüüd käitub juba suhteliselt normaalselt, aga kutsikana (kui ma ta sain, oli ta 2,5-kuune) oli täpselt sama probleem - no kartis kõike, eriti muidugi autosid. Inimesi õnneks eriti ei kartnud. Algul vedasin teda iga päev tööle kaasa, et ta linnaeluga rohkem harjuks. Trolli või bussi oli ta ikka nõus tulema, aga tänavate ääres käimine oli täiesti võimatu, eriti võõramates kohtades. Kusjuures mida päev edasi, seda hullemaks läks. Lõpuks otsustasingi, et las jääb siis päevaks koju, vast kasvab suuremaks ja saab targemaks. Autodega harjutasin teda ainult igapäevaste jalutuskäikude ajal, meil olid oma kindlad marsruudid, mida mööda jalutasime, parki minemiseks oli niikuinii vaja sõiduteede ääres käia. Nööriga pall oli mul alati taskus, eks me siis vahepeal mängisime natuke, et autodelt tähelepanu eemale tõmmata ja tasapisi hakkas enam-vähem normaalselt käima. See kõik toimus talvisel ajal. Aga siis tuli kevad koos uute probleemidega - tänavatele ilmusid jalgrattad, ja mis veel hullem, ka mootorrattad. Aga tasapisi harjus ka nendega. Ja kui ma ta siis mingil suvisel ajal uuesti tööle kaasa võtsin, selgus et Tallinna kesk- ja vanalinn pole ka nii hirmsad kohad. Nii et mõne kutsika puhul võib-olla ei ole mõtet harjutamise ja sotsialiseerimisega üle pingutada, aga nende tema arust hirmsate olukordadega tuleb siiski iga päev kasvõi natukene harjutada. Lihtsalt niisama see kartmine üle ei lähe. Seda ei ole vaja karta, et kutsikas rabanduse saab, ei saa, kui tal just mingit terviseprobleemi ei ole. Küll aga tuleb hoolega jälgida, et ta hirmuga rihma üle pea ei tõmbaks ja jooksu ei paneks. Ja ise tuleb igas olukorras võimalikult rahulikuks jääda ja mitte liigselt nunnutada ja liigselt asjale tähelepanu pöörata. Kutsikas saab väga hästi aru, kui sa ise kardad või närvi lähed ja hakkab järjest rohkem kartma. Aga mõne treeneriga tasuks igal juhul kontakteeruda ja võimalusel siiski ka koertekoolis käia, tulemused tulevad ilmselt kiiremini ja märgatavalt lihtsamalt. Mina ei viitsinud kuskile trenni minna ja eks see tulemus on selline, nagu ta on. Kartmisega meil enam hulle probleeme ei ole, aga kui tänaval mõni koer vastu tuleb, siis on mul tõeline lenddogi :oops: Õnneks ei ole kurjaks läinud, aga nüüd ta teisi koeri enam ei karda ja nüüd on vaja kõigiga kohe tutvuma minna.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4295
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas karvik » 10 Jaan 2017 12:23

Ega arg on ka võimalik erinevat moodi olla. Ma olen mitmeid eri variante näinud ja halvim on see, kui koer läheb täiesti lukku suurest õudusest. Teda ei huvita söök, mänguasi, omanik, mitte midagi, saaks ainult hirmutavast olukorrast minema. Minu kõige esimene koer oli selline. Ta eelistas lausa pissida trepikoja trepil, et ei peaks õue minema. Ja kartis tegelikult ainult inimesi, mitte midagi muud. Hakkasime öösiti jalutama. Viis aastat hiljem sai mu õde teda silitada. Normaalset koera ei saanud temast kunagi, aga vähemalt õues sai kenasti jalutada kuni keegi talle otsa jõllitama ei hakanud, siis ta võis ka peaga vastu seina joosta. Rihmast lahti olles oli asi parem. Kummalisel kombel kliinikus aga probleemi ei olnud üldse, sai isegi narkoosita õmmelda teda. Ja viimane kogemus on kah juba loomult ara tõuga, kes oli juba enne uude kodusse minekut tohutult sotsialiseeritud ja väga tugeva maiusemotivatsiooniga, tänu millele ta täiesti lukku ei läinud, aga asi oli ikka üsna nutune. Kasvatajaga koos - täiesti normaalne koer :D
29.06.2001-24.11.2008
07.02.2003-07.07.2013

Kasutaja avatar
Postitusi: 448
Liitunud: 08 Juul 2009 16:55
Asukoht: Tallinn/Kehra

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas Adele » 10 Jaan 2017 12:55

Vot minu vanemate koer oligi see variant, kes hirmsas olukorras ei kuulnud, ei näinud, ei tahtnud maiust ega mängu, mitte midagi. Ühe korra ehmatas koridorist välja tuleva ja haukuva koera peale nii, et tõmbas rihma üle pea ja pani jooksu. Suurest ähmist jooksis veel vastu puud ka ja siis jälle edasi. Ei kuulnud ta hüüdmist, mitte midagi. Ta oli siis umbes 4-5 kuune. Toimus kõik Lasnamäel. Õnneks sain ta kätte ikkagi ja midagi hullu ei juhtund, aga kogemus oli väga, väga hirmutav. Siiamaani tegelikult on näha, et mingid situatsioonid ajavad teda endast välja kuid ajaga on ta jah, kuidagi õppinud siiski rahulikuks jääma ning võõrad ilmselt ei saaks arugi, et ta käitumises midagi teistmoodi on.. Aga temale sobis see kaasavedamine ja tegelemine väga hästi. Silmnähtavalt ikkagi asi paranes. Ja nüüdseks võiks öelda, et on täitsa okei koer :).
*kõik ei saa olla geeniused, mõni peab normaalseks inimeseks ka jääma.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2173
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

Re: Husky kutsikas.

PostitusPostitas muumiliina » 11 Jaan 2017 01:44

Kui kutsikas lausa paanikas on, siis muidugi ei aita ei maius ega mängimine. Meil toimis see palliga mängimine siis, kui autosid või vähemalt suuri autosid parasjagu möödumas ei olnud. Palliga õnnestus mul teda lihtsalt meelitada sõiduteede läheduses käima, muidu kippus asi jah nii olema, et pissiloigu üritas ta teha kohe maja välisukse ette, no hunniku tegemiseks oli nõus mõned sammud kaugemale tulema ja siis vahel üritas kohe koju tagasi tormata, vahel nuuskis trepikoja ukse läheduses ja koju ka ei olnud nõus minema :irw: Fennuga oli muidugi see hea asi, et autosid kartis ta ainult siis, kui need piisavalt lähedal olid, kaugemal need teda ei seganud. Nüüd ta muidugi autosid enam ei karda, mootorrattaid veel kõõritab pisut, aga põgeneda ei ürita ja vahel ehmatab ka suuremate kolisevate autode peale. Aga ta on mind kõik need kolm aastat, mis ta minu käes on olnud, üllatanud igasuguste asjadega, mida ta karta võib. Mingis vanuses ta otsustas, et eramajade rajoonides on aiad väga ohtlikud asjad. No ilmselt siis mingi koer teda kuskil ehmatas millalgi. Autode hirmust oli ta selleks ajaks juba üle saanud ja nõustus ainult keset tänavat käima. Selle probleemiga me maadleme siiani, nu nüüd hakkab vist asi siiski normaliseeruma. Eks ma järgmisel neljapäeval vaatan, kuidas kliinikusse vaktsineerima minemine õnnestub :-P . Erilist tsirkust on ta muidugi näitustel teinud - puuride ja telkide vahelt tema läbi ei tule; kutsikaklassi viimasel näitusel otsustas ta, et ta kohtuniku laua ees ei seisa ja kohtunik on ka hirmus inimene, see probleem õnneks noorteklassi eas kadus, kuigi liiga laua lähedale ei tohi ma teda siiani seisma panna, võib tagurdama hakata. Soovitatav on ka, et kohtunik teda liiga palju ei näpi. Samal ajal tänaval käies on siiani kõik inimesed suured sõbrad ja üritab nendega alailma suhtlema minna. No tema mõistes on parim suhtlemise viis hüppamine. Mis kiiks tal järgmisena tekib, seda ma ei tea, aga karta on, et ta suudab mind millegagi veel üllatada :twisted:

Mine Kutsika elu uues kodus

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline