Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

ehk mida peaks teadma kogu pere enne koera võtmist
Postitusi: 4
Liitunud: 31 Mai 2015 23:24

Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas KristiinT » 31 Mai 2015 23:45

Tere
Kõigepealt ütlen kohe, et olen siin uus ja ei ole teps mitte veel koera omanik aga plaan on küll. Nüüd uuringi foorumeid ja maad, et kõik asjad ikka selgeks saaks. Siin tundub üsna vaikne olevat aga äkki keegi ikka viitsib vastata. Kui oskab :)
Elame maal. Peres kolm last, kaks isast (lõigatud) kassi. Need omavahel läbi ei saa aga see on hoopis teine teema. Mõtlengi, et kui hyulluks asi võib minna, kui majja tuleks koer?
Olen mõelnud, et võiks olla juba suurem koer. St mitte päris beebi. Sel lihtsal põhjusel, et kaks last on ise väga erilises just-beebistaatusest-väljatulnud eas ja kolmandat sellist vist ei jõuaks kantseldada. Seega suurem koer ehk oleks mõistlikum?
Nüüd aga selle põhimure juurde. Elame suure maantee ääres. Ja "ääres" all ma mõtlengi, et päris-päris ääres. Noh, maja on küll teest oma 50 m aga krunt ise on kohe tee ääres. Aed on pooleli, valmimas, st tuleb ka tee äärde. Aia kõrgus 1,20 m. Maja taga on aga miljoni vaade metsale ja sinna ei tahaks kohe kuidagi aeda ette teha. Naabreid otseselt ei ole lähedal. On üle suure tee üks, kes peab lambaid. Nende maja meile ei paista aga suur mägi, millel vahel lambad einestavad, on küll kohe käega katsutav. Seega välistatud oleks siis keegi lambakarjuse instinkitiga isend, jah?
Kas on üldse reaalne sellistes tingimustes koera pidada VABALT, st ketikoera me omale ei otsi. Kunagi, kui ma väike olin, oli meil isane krants, kes ei läinud üle krundipiiri sammu kah, ühtki aeda ees polnud. Kui me aga ära käisime ja õhtul tagasi koju läksime, oli vennike ikka kuskil hulkumas käinud, seda kuulsime pärast küla pealt. Kas emased hoiavad rohkem kodu või on see ainult kokkusattumus ja oleneb ikka koerast?
Nii-nii tahaks, et ta saaks vabalt ringi joosta. Soov on võtta varjupaigast koera, et siis kedagi, kes ootab päästmist, sest neid armsaid kutsikaid võetakse ju nagunii. Aga ometi ei tahaks ju, et selle kutsuga, kes meil end hästi tunda saaks, midagi juhtuks ja ta auto alla jääks :( Koeri ja kasse ilmselt võrrelda on kohatu aga see teine kass, see noorem, kes tuli meile ise jumal-teab-kust ja on siia jäänudki, elab peamise (sooja) aja õues ja ta pole teele isegi liidale läinud...Kas koerad on uljamad? Kas teeks piirid selgeks? Olemeb koerast...tean, tean :) Aga mingi arutelu sel teemal oleks küll huvitav lugeda-jälgida. Tänan tähelepanu eest! :)

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas annee » 01 Juun 2015 08:04

On olemas raadiopiire koertele. Täiesti vabalt saab selgeks õpetada ka täiskasvanud koerale selle piiridest kinnipidamist. Aga ise peab tahtma ja suutma vaeva näha ja õpetada. Niisama lahtiselt ilma mingi piirdeta (ka ilma nähtamatu piirdeta) on tegelikult üsna ettearvamatu.
Nii hea on lugeda, et koera võtmist ette planeeritakse ja läbi mõeldakse! :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2332
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas *Kaja » 01 Juun 2015 08:16

Mina ei riskiks. Raadiopiire ei takista teiste koerte õuele tulekut ja metsapoolt pääsevad ka teised loomad õuele. Kui maantee sisuliselt kõrval, siis pääseb vabast osast ka sinna teele. Kui koer juhtub ISE raadiopiirdest üle minema, ei pruugi ta enam tagasi saada, ebameeldiv talle selle piirde ületamine. Riske on liiga palju. Pigem soovitaks sel juhul teha koerale kuhugi aianurka sobiv ja turvaline aedik, kus ta oleks selle aja, kui ei oleks inimesi juures, ja õuel vabalt oleks sel ajal, kui inimesed ka koos temaga ja silm peal, kes kus.
Maailm on värviline!

Postitusi: 4
Liitunud: 31 Mai 2015 23:24

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas KristiinT » 02 Juun 2015 22:38

Suur aitäh vastuste eest! :)
Ma tõesti muretsen ja mõtlen kõik võimalikud ohud läbi, samas koera soov on nii tohutu. Täna käisime varjupaigas ühte imetoredat kahe aastast emast (lõigatud) kutsat vaatamas, esmakohtumine oli nii südamlik. Ta muidugi oli opi tõttu olnud juba kuuendat päeva ka puuris kinni, käidi vaid söötmas, paitamas ja natuke vist õues. Seetõttu oli ta ülienergiline, kui lasti puurist välja, sai natuke palli mängida ja minu käsi närida. Aga tunne tuli kohe küll sisse, et ta on see õige. Natuke murelikuks tegi hooldaja jutt, et teisi koeri kohe üldse ei salli. Samas olen mõelnud, et tulevikus võiks ju ehk olla kaks koera ehk, siis oleks koos toredam, kui peavad vahepeal ilma inimesteta kodus olema. Oeh, kohe ei teagu nüüd...aga aediku peale olen ise ka mõelnud, et see ilmselt tuleks teha. Kuigi kohe üldse ei tahaks ju koera kuhugi kinni panna...võta või koerahoidja :)
Selle raadiopiirde kohta olen ka palju kuulnud, ühel tuttaval kahjuks just nii oligi, et koera tung ära minna (eriti kui nägi teist looma eemal) oli nii suur, et see piire teda ei takistanud, samas tagasi tulla enam ei julgenud, luusis kodu lähedal ja kui kätte saadi, puikles vastu, sest kartis ilmselt uuesti sirakat saada. Seega selle ma ilmselt välistan. Aga jah, aedik siis teha...õnneks meil on ruumi palju hoovil ja saab võimalikult suure teha, kus kuut ka muidugi sees. Lõpuks on aga nii, et mina keeldun kuhugi üldse minemast, et saaks ainult koeraga kodus olla :P Õnneks ma olengi kodune, lastega ja ei plaani niipea kuhugi tööle minna. Nii siis saabki minust koeramamsel :D

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 27 Nov 2011 23:30
Asukoht: Helsingi

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas Auli » 05 Juun 2015 20:43

Meil on samuti maanteeäärne aiata maja ja kasutame raadiopiiret. Töötab. Minu lapsepõlvekoer oli samasuguse vabakäigu peal nagu see sinu kunagine krantsike, et kui oli üksi kodus, siis käis reeglina küla peal. Ta oli tark koer ja õppis autosid vältima, aga vanas eas, kui kõrvad ja silmad enam ei seletanud, sai talle ikkagi just maantee saatuslikuks. Seega tahtsime seekord ikka asju õigesti teha ja koera turvaliselt kodu juures hoida. Aeda ei ole meil üldse ning ei ole selle järgi ka vajadust (ainult koera pärast ju ei ehita), seega otsustasime raadiopiirde kasuks. Ja meie jaoks on asi väga hästi toiminud. Võimalik, et kaasa aitavad tõuomadused, suuršnautseril ju valveinstinkt ja võib-olla seetõttu püsibki rohkem oma territooriumil, ei taha üksi hulkumas käia nagu jahikoerad. Igatahes meil pole probleeme olnud, koer püsib ilusti koduhoovis ja kasutab tegelikult väga väikest osa sellest territooriumist, kus ta saaks liikuda. Aga... siin on kaks suurt aga:
Esiteks me ei ole kunagi katsetanud varianti, et läheme ise kodust ära ja jätame koera õue. Karta on, et meie lahkumine oleks ikka väga tugev stiimul ja väga tõenäoliselt ta tuleks seepeale aiast läbi. Samas kui oleme tema valdustest väljas kuskil, kus ta meid näeb (nt peenrad), siis sinna ta järgi ei tule. Samuti on läbitud kassikatsed ehk teisel pool nähtamatut aeda jooksva kassi peale läheb koer ärevaks, kuid ei jookse üle. Ja kassid teavad muide meetritäpsusega, kuhu koer tulla ei saa :)
Teiseks ei ole see aed 100% usaldusväärne. Vähemalt see mudel, mida meie kasutame, on ühe suure puudusega: see koera kaelarihm peab aiakaablile lähenema enam-vähem TÄPSELT täisnurga alt ja sealjuures ka mitte liiga kiiresti. Kui tulla liiga küljetsi või nt kiiresti üle visata, siis ta ei reageeri. Seega kui koer piisavalt katsetaks, siis ta ilmselt avastaks selle üsna pea, eriti selle kiiruse asja. Õnneks meie oma ei katseta, ta ei kipugi kuskile minema, kui ise kodus oleme.
Ma saan su kirjeldusest aru, et see raadiopiire oleks tegelikult vajalik ainult sellel metsapoolsel lõigul, kuhu aeda ei tule. See on juba oluliselt parem variant kui see, et üldse aeda ei ole. Aga üldiselt ma usun, et see kodust ära kippumine on ikkagi koertel väga individuaalne, sõltub sellest, mis neid elus motiveerib. Kui on tugeva jahi- või karjatamisinstiktiga loom ja silmapiiril on võimalus jahti pidada või karja ajada, siis ilmselgelt on raske vastu panna. Kui aga pigem oma inimestele orienteeritud koer, siis ehk püsib rohkem kodus, kui perekond seal on.
Ühesõnaga minu soovitus oleks, et ehitage see maanteeäärne aed valmis ja metsapoolsel küljel proovige raadiopiiret. AGA kui on vaja koer üksinda õue jätta, nii et ise lähete päris minema, siis selle tarbeks ehitage talle eraldi väike aedik. Siis on koer pidevalt kas silma all või turvaliselt oma pesas.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1438
Liitunud: 08 Sept 2006 12:57
Asukoht: Tartu/Virumaa

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas Emmeliine » 06 Juun 2015 09:56

See on tõsi, et koerad on erinevad ja kõik oleneb ikkagi konkreetsest koerast :)
Meilgi on maanteeäärne maja ja sõiduteest eraldab hoovi vaid paar meetrit ning raadiopiire. Nüüdseks 10-aastased koerad on alati kodus püsinud. Üksi koju pole neid kunagi küll niimoodi hoovi jäetud, varem oli õues ka aedik ja nüüd on nad inimeste kodust lahkudes kas toas või kaasas :) Kutsikast saadik piiret arvestama õpetatud (emane) koer pole palju aastaid kordagi enam piirderihma kaela saanud, tema peale võib kindel olla, et ükski võõras objekt teda kodust välja ei meelita ja aias käib ta korralikult teeradu pidi. Täiskasvanuna meie perre tulnud isane jahikoeraverega koer nii usaldusväärne pole, tema on ilma piirderihmata õues olles postiljoni peale haukudes üle traadi vahel eksinud, aga omapäi on nad väljas ikka väga harva (inimesed siis enamasti aias ametis või korraks tuppa läinud, muidu ikka keelamis- ja nägemisulatuses) ja eks tema eelistabki, kui mul parajasti tema jaoks aega pole, toas diivanil magada :) Jooksmas käime igapäevaselt koos kodust väljas ja meil töötab päris hästi "nähtamatu rihm" ehk nad on väga inimese(loe: minu :D )koerad ja ilma minuta kuhugi nõus ega valmis minema pole. Mulle nii sobib, eks ma ise olen samuti selle nähatamatu sidemega nende küljes ja kipun murelikuks muutuma, kui ma neid nii 4 minutit juba näinud pole 8)
See teiste koerte mittesallimine on samuti selline küsitavustega asi mõnigi kord. Ühe mu tuttava koer, kes reeglina teisi koeri absoluutselt ei talu, on omale paar koer-sõpra ootamatult leidnud. Ega ma enda koeri eriti kipu teistega kokku laskma, aga kui aastate eest oli päevakorral varjupaigast tookord kolmanda koera majjatulek, ma teiste koerte arvamust oma isekuses üldse ei küsinud :D Nad respekteerivad oma tingimusteta armastuses õnneks kõiki mu otsuseid ja "uus poiss" võeti omaks. Reeglina sujub paremini erisooliste koerte kooselu; meil on nad ühevanused, aga pealik on muidugi preili (ja kõige suurem pealik tegelikult kass) ja kooselu on väga kenasti sujunud. Samas ega nad omavahel mänginud pole eriti kunagi ja omapäi olles on neil lihtsalt seltsim koos magada, kuni inimene naaseb :)
Ma usun sellesse, et kui tõeliselt tahta, on paljud asjad võimalikud ja loodan, et üks koer saab omale peatselt hea ja turvalise kodu :)

Postitusi: 4
Liitunud: 31 Mai 2015 23:24

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas KristiinT » 17 Juun 2015 00:46

Suured tänud nii asjalike ja hääde nõuannete eest! :) Oleme juba 6 päeva ühe imearmsa kutsa omanikud ja pole üldse nüüd enam aega arvutis olla ja koeraelu asju uurida.
Aga tutvustan siis ikkagi meie uut pereliiget ka lühidalt. Saime ta varjupaigast, nagu plaanis oligi. Kuid mitte selle noore ja ülienergilise, sest temaga kahjuks ikkagi väikesed lapsed kohe üldse kokku ei käinud, ta hüppas mindki pikali ja varjupaigast ei soovitatud teda ka meile. Küll aga saime teise samatoreda kutsa ühest teisest varjupaigast, kes on elanud enamuse oma elust tänaval ja viimane aasta varjupaigas. Arvatakse, et ta on ca 5-aastane. Emane, lõigatud. Või õigemini, kui varjupaik teda opile viis, selgus, et emakat ei olnudki...veider aga ilmselt siis kas juba opereeritud või pole olnudki...
Tema nimeks sai Lota. Tegemist on suure koeraga, põlvekõrgune, saledama poolne, praegu isegi ribid väljas...ja söögiga on alguses pisut pirtsutanud, nüüd viimased päevad ikka sööb ka, sest näljas ei taha ju olla. Olen ikka toiminud nii, nagu loomaarst on õpetanud, et kaks korda päevas, loomapoe krõbinad, 15-ks minutiks ette ja kui ei söö, saab alles järgmisel korral. Süda tuleb küll jube kõvaks teha siis sest ta oskab eriti kurba nägu teha, kui me ise midagi sööme. Aga siiani oleme vastu pidanud ja tema ka. Sõna kuulab ilusti, on pigem isegi selline alandlik...loodan, et see tal möödub, kahju kohe vaadata vahel teda, tekivad mõtted, et kas on kuidagi halvasti teda koheldud? Seda aga ei saagi teada ja võibolla polegi vaja. Meilt saab ta 5 kordselt armastust, kahelt kassilt saaks ka, kui ta vaid neid suudaks vastu armastada. Tegelikult ei ole muidugi asi ainult koeras, kassid ise ka ju parajad fruktid. Üks elab õues peamiselt (soojal ajal) ja see tervitas koera muidugi kohe küürus selja, turris karva ja punnis silmadega millepeale koer kohe talle õppetundi anda tahtis. Ega me ei tea muidugi aga tundub küll, et ta tahaks kassi kätte saada, sest ta kohe tõusis tagajalgadele, vahel isegi haugatas (muidu ei haugu üldse) ja nüüd ka kiunub iga kord, kui seda kassi õues näeb. Nad on ikka tõesti nagu kass ja koer. Toakassiga aga tundub asi vähe rahulikum. Vähemalt see pea 8 aastane vanahärra-kõuts ei teinud algul sellest koerast väljagi, kui me neid omavahel tutvustasime. Muidugi hoidsime koera kinni sest ei julge ikka riskida sellega, et mis teeb. Koera lõuad on täpselt nii parajad, et kass sinna vahele mahuks....seega hoiame siiani eraldi sest on näha, et ka see kass teda ükskõikseks ei jäta. Loodan saada kuskilt suuremat puuri laenuks, et üks neist (kumb, kas koer või kass?) sinna sisse panna ja et teine siis saaks nuusutada ja uudistada. Koeral on see huvi kindlasti ja algul oli kassil ka aga täna juba kass arvas paremaks ikka plehku panna. Üldiselt ongi nii, et kui nad on ühes ruumis, kass kuskil kõrgel ja magavad siis on rahu majas. Aga nii kui kass liigutab, on koer kohe püsti, ajab oma lontkõrvad kikki ja jälgib pingsalt kassi. ma alati keelan teda siis aga tea, kas midagi kohale ka jõuab. Igatahes plaanin temaga kooli minna ja ehk seal saab siis põhinipid selgeks. Niiväga tahan, et kõik kolm saaks omavahel lõpuks läbi. sest need kaks kassi on ka ju omavahel vaenujalal. sellepärast nad eraldatud ongi....Keeruline, ma teana aga nii on lihtsalt läinud. See õuekass tuli ise meile, talvehakul, näljane (kuigi priske) ja arg, kuni lõpuks jäigi ja nüüd on selline sülekas ja kurruja...üliarmas. Ta isane, tegime opi ka ära. Aga vana olija, 8 aastane, samuti lõigatud isane ei anna järgi, ta kohe ei salli seda noort kutti...aga ehk, ühel heal päeval...:)

Aga tulles siis veel selle aia teema juurde, siis aed tuli esiteks ikkagi ümber maja. Tundus õigem, eks kunagi saab selle metsapoolse külje ka ära võtta, kui lapsed suuremad ja koer ei kipu enam ära minema. Kuigi seda ma väga ei usu, et ta ei kipu, sest on näha, et temas on mingi jahiinstinkt sees küll. Sest kui mees temaga metsa vahel jalutamas käis ja neil kits nina alt üle tee jooksis, pidi mees peaaegu lendu tõusma rihma otsas. Hea, et see polnud ma ise või mu teismeline poeg sel hetkel...aga me teame siis, mida oodata. tugev on ta küll ja varjupaigas juba öeldi, et aedik peab tugev olema. Samas ma tahaks temasse ikka uskuda ja sisendan endale, et küll ta veel hakkab oma kodu hoidma ja ei taha kuhugi minna. Aedik tuleb siiski teha, siis on süda rahul sest meie kandis on palju loomi, jänesed, rebased ja kitsed on igapäevased.

Saigi vist praegu kõik. Olen nii õnnelik, et ta meil olemas on ja tundub, et tema on ka rahul, leidis endale kohe ahju ees lamba nahal pesa, hommikul tuleb ja limpsib näod üle ja on ülirahul oma eluga. Mulle tundub nii :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2332
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas *Kaja » 17 Juun 2015 08:18

Palju õnne uue pereliikme puhul! Ja küll ta koduneb - on kõik kodunenud, kui sinna päris oma koju on lõpuks jõudnud! Jahikirega õpib elama, ajapikku. Tegelikult annab jahikirg koerale juurde seda vahvat särtsu, mis koera teraseks teeb ja omanikkegi õpetab paljut sellist märkama, mida muidu ei märganudki. Sellega lihtsalt tuleb arvestada. Ja ei ole õige, et vana koer uusi trikke ei õpi - õpib vanemgi koer. Nii et nüüd tuleb teil siis vastastikku hakata uut maailma avastama ja uut elu õppima! Kaunist suve!
Maailm on värviline!

Postitusi: 1
Liitunud: 17 Dets 2015 16:12
Asukoht: Scotland, UK

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas Jamesnichollas » 17 Dets 2015 16:19

I am very happy for the new member in your house. First of all congrats to you. You have to start a new life from now onwards. You should keep a little care for your little puppy.

Postitusi: 3
Liitunud: 10 Mär 2016 13:11

Re: Aiata õu, kas võimalik koeara pidamisel?

PostitusPostitas raili1717 » 10 Mär 2016 13:32

Meil on päris suur õueala ning ei ole veel aeda ümber, kui me oleme ligidal siis ta ei jookse kuhugi aga kui ta üksi õue jätta, siis paneb plehku. Eks püüame varsti selle aia saada.

Mine Enne kutsika soetamist...

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline