Jahikatsed Lätis

[maarit]

Jahikatsed Lätis
ehk kirjand teemal „peatage katse, ma tahan maha minna..”

Eelnev informatsioon oli kõik lihtne ja loogiline. Klubi saatis meile viisakalt lühikirjelduse katsest, mis nägi välja selline:
1. Lind veest
2. Lind võsast
3. Maastikule on peidetud kaks lindu, kolmas visatakse koos püssilasuga ja koer peab tooma kõik kolm.
4. kuulekuseosa – visatakse lind, pead koera saatma tooma ja kutsuma siis poole tee pealt tagasi.

Lisaks saime ka kohalikud jahikatsete reeglid aastast... hmm... ei oska ütelda, aga ilmselt ka umbes sealt 1984 kandist, kust meiegi tänased Eesti jahikatsete reeglid pärit. Sai ka need vene keeles läbi loetud, aga midagi uut ega üllatavalt sealt ka ei leidnud. Kuna ka Läti on muudatuste protsessis, siis võtsime seda arusaadavana, et reeglid ei vasta tingipeale tegelikusega.

Sõitsime kohale, meil kaasas Mokka ja Kadi tuli Pätuga. Lätist oli peale meie omade veel kolm koera, kellest kõik mustad isased.

Katse alguses tutvustati kohtunikku Leedust, kes omakorda asus reegleid tutvustama. Tema kinnitusel olid need FCI reeglid, mis olid saadaval paberi peal, aga .. leedu keeles ja lisas, et kui tahate tõlkida siis otsige tuttav leedukas või viige tõlkebüroosse. Tänasime viisakalt, aga paberit kätte ei võtnud.

Katse oli tehtav A, B ja C osas, millest A-osa oli mõeldud koertele, kes olid alla 24 kuu vanad. Pätu kvalifitseerus sinna. B-osa oli vanematele ja C-osa oli meie arusaamist mööda siis see kõige raskem ja keerulisem.

A-osas oli vaja täita 6 sooritust, B-osas juba 9 ja C-osas oli neid 12-14.
Suure uudisena tuli see, et kohtuniku sõnul nõutakse uute FCI katsete puhul retriiveritelt ka rebase toomist 3 x 3 meetrisest ja 70 cm sügavuses august (!).

Koer sai iga soorituse eest hinde 0-5, lisaks korrutati see koefitsendiga, mis andis lõpupunktid.

Kui katse oli tutvustatud, siis küsis kohtunik „noh, mida me siis täna teeme?” Kohalik klubi juhataja ütles, et eks alustame siis selle katsega, huvitav näha, kuidas see nälja näeb.

1. Koer tuli võtta kõrvale istuma ja alustada kohtuniku märguande peale liikumist. Peale u 20 meetrit tuli jätta koer istuma (ise ei tohtinud selleks seisma jääda!) ja ise edasi kõndida. Jõudes u 20 m kaugusele koerast, tuli jääda seisma ja kutsuda koer enda juurde ja koer pidi jääma kõrvale istuma. Siis tuli teha ümberpöörd ja liikuda kohtuniku juurde tagasi, koer vasakul pool.

Seda tehti tee peal, aga kuna pidev autode vool segas korduvalt katset, siis viimased kolm koera tegid seda kõrvalasuval lehmade karjamaal (mis valmistas nii mõnelegi neist suut kiusatust, kuna lehmakoogid näisid olevad ahvatlev vahepala).

2. Koer tuli saata sinna lehmakoogiplatsile jooksma ja siis kutsuda ta enda juurde. Koer pidi tulema kõrvale istuma (mitte ette!) ja siis tuli temaga liikuda 20 m ja siis pidi ta jääma uuesti istuma.

MAARIT: Siin tekkis meil esimene tõsisem probleem. Nimelt Mokka, kes oli juba tutvunud tee ääres lamavate koostööpartnerite – kahe mustpardi ja ühe kivikõva külmunud metsapardiga, oli valmis tööks ja kaitseks ja hoolimata minu julgustustest, et ta võiks minna jooksma ja lehmakakaga tutvuma, kõndis õnneliku näoga minu kõrval, oodates järgmisi juhtnööre. Kohtunik oli ilmselgelt hämmingus ja hõikas mulle korduvalt, et saada ta nüüd jooksma, saada ta nüüd jooksma.
Lõpuks lahendati olukord nii, et kutsuti ka mu mees, Roman platsile ja me eraldusime ja kutsusime Mokkat kordamööda teineteise juurest ära. See meile siiski rohkem punkte kui 2 ei andnud, sest kohtuniku meelest Mokka ei olnud „nastajashchii sobaka”.
Teistel koertel oli vastupidine probleem, ahvatlev plats, millelt varem koolituste ajal oli alati linde otsitud ja toodud, oli ideaalne hullumeelseks ringitormamiseks,aga juurdetulemine oli keeruline. Aga siiski said need koerad tunduvalt rohkem punkte ringitormamise eest.

3. Koer tuli jätta lamama ja eemalduda 30 meetri kaugusele. Siis tuli ta kutsuda enda juurde ja nagu varem, pidi koer jääma istuma omaniku vasakule poole.

MAARIT: Hmm, järgmine probleem. Minu viga. Ma pole kunagi tutvustanud Mokkale sõna „lama”. Seda pole kunagi ka teiste koertega jahil vaja läinud, olgugi, et neile on see sõna tuttavam. Otsustasin, et ei hakka koera stressama selle sõna esmakordse tutvustamisega katsel, seda enam, et Mokka niigi heitis mulle süüdistavaid pilke: „sa lubasid, et me lähme linnu järele ja nüüd mängid siin tola!” Jätsin ta istuma ja eemaldusin. 1 punkt, proovimise eest.
KADI: Ka Pätu ei saanud sellest aru mida ma ta käest üldse tahan, sest pole talle seda õpetanud, proovimise eest 0 punkti.

4. NO KAS NÜÜD SIIS LÕPUKS? JAH, võeti maast üks lind ja siirduti vee äärde. Koer istuma, püssilask, vise ja kohtuniku loa peale koer tooma. Koer pidi tooma linnu kätte.

MAARIT: Meil see ei õnnestunud, Mokka tõi küll eeskujulikult linnu, aga pani selle mulle hellalt jalgade ette maha. 2 punkti, sest omanik taganes kolm sammu kui koer talle linnuga lähenes. Siin tekkis juba uudishimulik küsimus, et miks sai 4 punkti koer, kes tõi linnu veest välja, siis viskas ta maha, loopis veidi ja peale omaniku valjuhäälseid karjeid tõi linnu talle siiski kätte, aga väga vastumeelselt.

Kohtunik ei katsunud ühtegi lindu, ei kontrollinud ka, et kas koer on hammustanud linnu katki või ei.
KADI: Ka oli püssiaskja liiga lgidal koertele, peaks olema 6m aga seal oli 2-3m. Imelik oli ka see, et pauk ja part käisid koos, mitte üks ennem.

5. Linnu toomine karjaplatsilt. Koer kõrvale, visatakse lind (mustpart, u 15 m kaugusele), koer tuleb saata tooma ja siis peab ta tulema, lind suus, omaniku vasakule poole istuma. Enne ei tohi lindu võtta, kui kohtunik annab loa.

Üks läti koer keeldus esimese hooga toomast, aga kui lind visati uuesti, läks tal tuju heaks ja ta tuli lindu raputades ja rebides omaniku juurde. Lind vahetati teist liiki pardi vastu, mis oli ilmselt just külmikust võetud ja mille kaelgi oli veel kange ja jääpuru pudises. Seda loobiti edasi. Linnuloopija koer sai hoolimata metsikusest 3 punkti. Aga need koerad kes külmund pardiga ilusti ümber käisid said läbi häda 2 punkti.

6. Linnu toomine võsast. Visati lind, lasti lask ja saadeti koer paksu roostikku tooma. Jälle – koer pidi tooma linnu su kõrvale ja andma kätte. Ka seal kasutati seda külmund parti aga siis oli juba kael pehmeks läinud, nii et koerad said seadt kinni hoida, aga ega sealgi ei antud Eesti koertele rohkem punkte selle eest, et nad linnu ka ära tõid.


7. Jälg sileda põllu peal. Veeti selle külmunud pardiga. Sirgjooneline, umbes 40 m. Assistent jäi kõrvale roostikku, Mokka ja Pätu, kes olid esimesed koerad, leidsid tema esimesena üles. Peale seda ütles kohtunik, et see pole ikka õige ja järgmiste kolme koera puhul kästi assistandil seal ära tulla.

Siis tõdes kohtunik, et täna meil jänest ega rebast ei ole ja seetõttu viimaseid kahte osa teha ei saa, loeme aga punktid kokku.

Keegi koertest tulemust kirja ei saanud ja oldi üsna üllatunud katse käigust, kuna harjutatud oldi teiste reeglite järgi. Kohalikud vabandasid hiljem ja tunistasid, et toimunu oli neile samuti ootamatu ja nad ei ole veel seisukohta kujundanud, mida edasi teha.

Mitmeid küsimusi tekkis katse ajal:
• Kui koer ei tahtnud lindu võtta suhu, soovitas kohtunik selle suhu suruda ja siis hoida lõugu kinni?!
• Jäljed tehti üksteisest u 10 meetri kaugusele siledal platsil ja viimase koera jaoks lausa ristisuunas, hoolimata tuule suunast või kõigile koertele samade tingimuste kehtestamise nõudest?
• Ühe soorituse ajal olid koertel erinevad linnuliigid tuua?
• Iga koera soorituse ajal olid teised koerad omanikega kõrval, mistõttu mitmed koerad ei suutnud keskenduda?
• Kas koer peab värske jälje puhul kasutama” nižnit tšutvod” eriti kui tuul on talle vastu ja kas see nigu ei tähenda midagi, et koer ka saagi ilma pikema ringi jooksmiseta ära toob ja saab selle eest dlja interesa 1punkt.
• Veel üks asi – kui koer hammustab linnu puruks, siis soovitas kohtunik teha talle selline harjutusvahend: kaikasse lüüa mõned teravad naelad ja siduda siis ümber riie või poroloon vms pehmet. Et siis kui koer liiga kõvasti võtab, saab haiget...

Hiljem lätlased vabandasid ja tundsid huvi meie katsete vastu, ehk tullakse kevadel meie katsetele proovima. Kohalikud on andnud sisse ka ametliku protesti.

Pildid katsest siin.

[airepiret]

Jahaah. Et siis anarhia terves Baltikumis?
_________________
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

[maarit]

Ausalt üteldes tundusid peale seda katset igasugused meil kasutatavad versioonid nii humaansed/loogilised/lihtsad ja meeldivad

[rebane]

Sellest saaks koerapidajate õuduka. Vaatavad, poetavad pisaraid ja vajavad närvide turgutuseks konjakit. Ja täitsa ilma naljata.
_________________

[ninasaba]

Tundub, et katse oli siis päris huvitav (loe: veider). 14-15 toimusid ka vist mingid põllukatsed (vist seisukoertele), kohtunik pidi olema kah leedukas (äkki seesama?), uued eeskirjad jne. Imelikul kombel mingeid tulemusi kusagil näha pole olnud, kuigi et lätlastel endil olid päris head ootused oma koerte kohta. Ju seal siis samamoodi mingid väga imelikud lood toimusid, arvan ise.
Maarit, mis selle testi nimi oli, mida te tegite, kas see oli kõigile linnukoertele mingi test, või oli rohkem retriiveritele? Kes asja korraldas ja kas sa mäletad, mis kohtuniku nimi oli?.
Poleks arvanud, et ühes jahikatses niipalju kuulekust on.
See, et kahe koera võrdluses, kes linnu maha panevad/viskavad (siin ei tundu erilist vahet olevat) saab see koer rohkem punkte, kes käsu peale linnu lõpuks kätte toob, on ka mõnes teises testis vähemalt eeskirjade järgi nii.
Kas kohtunik soovitas kohe katse ajal lind uuesti koerale hambusse suruda??
Naelte või okastraadiga "harjutuslinnu" tegemine pole muidugi mingi uus soovitus ...

[Aino]

OT. Meie oleksime esimesed 4 punkti ka ära teinud (ilma linnuta osa) .

[maarit]